siis kui valguskiir varjudeks muutub eemale teistest sa jääd ja ütled et keegi ei muutu kuid nii segaseid tundeid ei peida ja rahu sa nendest ei saa kuid sõpru ja vaenlasi leida kui tagasi ei vaata mustal sametisel ööl sa läed linna tulesid veel kaugel näed usud maailm muutub nüüd ja siin sinu jaox vaid velvetiin murtud südamete puiesteel läbi vihmasaju seikled veel usud maailm muutub nüüd ja siin sinuga koos velvetiin nii teeb huulepulk peeglile jälgi kirjutad et minema pead et palun ärge …