Inglismaa jalgpallikoondise ja Arsenali ründaja Theo Walcott peab õlavigastuse tõttu mänguplatsilt eemale jääma vähemalt kolmeks kuuks.

19-aastane Walcott vigastas õlga Inglismaa koondisega treenides matšiks Saksamaa vastu. Inglismaa võitis sõpruskohtumise tulemusega 2:1.

SPORT-EKSPRESS

Bulgaaria jalgpallikoondise peatreener Plamen Markov kinnitas vastuseks kriitikutele, et tal pole plaaniski ametit maha panna. Seda hoolimata koondise häbistavast 1:6 kaotusest kolmapäevases sõpruskohtumises Serbiaga.

51-aastane Markov rääkis, et ta lahkumine ei muudaks koondise mängu karvavõrdki paremaks. “Ma ei tea miks kõik räägivad tagasiastumisest. Ma ei arva, et treeneri tagasiastumine muudaks olukorra paremaks,” sõnas Markov kohtumisejärgselt.

“Bulgaaria jalgpallil ei ole praegu seda potensiaali mis võiks olla. Ma jätkan oma tööd ja loodan, et saavutame peagi paremad tulemused kui seni,” jätkas ta.

Plamen Markov on koondise eesotsas teist korda. Viimati lahkus ta peatreeneri postilt pärast 2004. aasta EM-finaalturniiri kus Bulgaaria sai alagrupis kolm kaotust. Tänavu jaanuaris nimetati ta uuesti koondise etteotsa. 2010. aasta MM-valikturniiril on Bulgaaria teinud vaid kolm viiki ning kriitikanooled treerite aadressil on riigis aina suurenemas.

REUTERS

Eesti koondise väravavaht Sergei Pareiko pikendas oma lepingut Venemaa meistriliiga klubiga Tomski Tom. Puurivahi leping Siberi klubiga kehtib 2010. aasta lõpuni.

Venemaa meistrivõistlustel hoiab Tomski meeskond üks voor enne lõppu 13. kohta, teoreetiliselt on Tomil võimalus tõusta veel 11. kohale.

Järgmise hooaja ettevalmistus algab Tomskil 6. jaanuari Moskvas.

-football.tomsk.ru

Ja siis tuli Asko Paade kolmene, kogu spordihall hüppas pinkidelt püsti – Rock oli selle abil läinud ühe punktiga juhtima. Kohe minutiline vaheaeg ja järjekordne etendus Rocki tantsutüdrukutelt, kes lõpus tunduvalt rohkem platsil aega veetsid kui sportlased. Tegelikult peakski hakkama statistikat tegema… mõnes mängus ma arvan, et langebki neile põhikoormus. Kümme närust sekundit lahutas TÜ Rocki võidust ja olgem ausad, nii lihtsat kahte punkti kui nüüd lätlastele lubati, polegi kaua näinud. Seis oli 63:64, 2,8 sekundit oli lõpuni aega ja ausõna ma ei lootnud, et tuleb 1972. aasta olümpiafinaali kordus. Ei tulnudki – pea norgu ja koju.

“Lepid meestega kokku ja saadad nad väljakule, kuid lihtsalt ei tehta seda milles kokku sai lepitud,” on treener Üllar Kerde kokkuvõte viimasele kümnele sekundile.

Asko Paade oli pressikonverentsil üpris tagasihoidlik, põhimõtteliselt oleks ta sel hetkel olnud nõus ka Hiroshimale sadanud pommi enda peale võtma: “Noh lõpus tunnistan, et oli minu viga, meil oli kokku lepitud, et võtame vahetuse aga… jalad ei liikunud. Oli variant vastu astuda ja oleks saanud ründaja vea aga… minu viga.” Niisiis Enola Gay.

Tegelikult algas mäng kui unenäos, Rock oli tulnud oma võtma ja juba lahtihüpe võeti kindlalt omaks. Selleks et esimeselt rünnakult korvi saada, oli küll kolme pealeviset vaja, aga õnneks on tartlastel Tanoka Beard, kes upitab ülejäänud meeste prohmakad tihti rõngasse. Rock sai oma masina käima ja terve esimene poolaeg juhiti turvaliselt, kuigi vastased said arusaamatult tihti vabavisetele. See näiski olevat Ventspilsi peamine põhjus miks vahe kättesaamatuks ei kärisenud. Hiljem mängu analüüsides viitas Kerde Rocki üheksale vabaviskele vastaste 18-ne vastu, kui ühele mängu käestlibisemise põhjusele.

Ikkagi ilus esimene poolaeg – Rock asus kohe alul 4:0 juhtima ja vahet hoiti tegelikult suhteliselt turvaliselt kuni seisul 9:4 asuti vastastele vabaviskeid organiseerima ja lasti Ventspils kaheksandal minutil ühe punkti kaugusele – Berzins realiseeris vabavisked ja seisuks jäi 13:12. Järgmised 3 minutit tõid Rocki 10:0 vahespurdi ja 23:12 tõotas turvalist edu. Teise veerandi algus oli lausa super, kui Sanikidze kulpis Skirmantsi dongi ja Talts tegi sedasama Umbrasko korvialuse viskega. Poolajavileks tablool säranud 29:21 oli üpris  julgustav. Avapoolajal ei saa ehk pealtvaatajana Rockile etteheiteid teha aga tuleb tunnistada, et pallikaotuste hulk oli hirmuäratav. Enne kui kümme minutit täis sai olid pea kõik mehed - Doronin, Tein, Tsintsadze isegi Beard jõudnud palli ära anda, rääkimata Sanikidzest ja Leppikust. Õnn vaid, et vastased samavõrd lahked olid.

Esimesse poolaega jäid ka Kerde katsetused, Sten-Timmu Sokk sai mängida alla kahe minuti ja Silver Leppik veidi pealt kolme.

“Väga valus kaotus oli, see oleks võinud olemata olla,” tõdes Asko Paade. Esimene poolaeg oli mäng liiga individuaalne. “Sellele viitavad vaid kuus resultatiivset söötu, mis on kolm-neli korda vähem kui tavaliselt,” seletas Kerde.

Noh mul mutrina täitsa ükskõik kas Tsintsadze võidab üksi Ventspilsi või koos meeskonnaga – peaasi et võit tuleb. Mitte ainult et Tsintsadze oli platsil ainuke teravas hoos mees (Beardile oleks samuti võrreldes teistega vähe etteheiteid leida) aga mulle lihtsalt meeldib ta “ülbus”, see kuidas ta vastaseid provotseerib – see korvab kuhjaga mehe mõningase isekuse. Vähemalt pealtvaataja jaoks.

Ma pole kindel kas see on nii ka teiste koduse korvpalli vaatajatega, aga mina miskipärast närin küüsi ja loodan, et ei tuleks seda eestlaste kuulsat “äravajumist”. Juba siis, kui avavile kõlab, istun normaalse maarjamaalasena maha ja hakkan närveldama, et ei tuleks seda kuulsat kolmandat veerandit. Äkki peaks kuidagi eraldi eesti reegli tegema, et kolmas veerand meil ei loe? Siis oleksime võitnud 47:43. Mulle tundub, et kui ma juba imetillukesena kunagise Kalevi mänge vaatsin, siis näis, et eesti mees teeb mängu ikka lõpus huvitavaks ja harva kui päris käest ei anna.

Ma nüüd mõtlen pikalt, kas ma tahan kolmandast ja neljandast veerandist üldse kõnelda, sest lõppu te ju teate. Näis nagu oleks lätlaste treener Agris Galvanovskisel teinud peepvainuliku motivatsioonikõne ja kõiksemees asus korve loopima. Kui Rocki korvid olid pika pusimise vili (enamasti), siis Ventspils lihtsalt tegi oma korvid ära nii nagu vaja. Kui tuua sisse jalgpalli kalambuur, siis Rock lihtsalt imes kaotust. Ükski käik ei õnnestunud.

Ventspilsi treener kõlas nagu Harry Redknapp, kes saatis Liverpooli vastu väljakule võidu toonud Roman Pavljutšenko sõnadega: “lihtsalt kurat jookse.” “Mingit otsustavat momenti polnud, lihtsalt püüdsime mängida, kuigi lasime Rocki liiga pikalt ette. Lõpuks tuli hea mäng,” Agris Galvanovskise jutt veenab. “Mänguplaan lõpuks toimis, kuigi esimesed kümme minutit olid kohutavad, püüdsime ajada oma rida, me tegelikult teadsime Tsintsadzet ja tema soovi kiiresti mängida aga me ei läinud kaasa, mäng on mäng,” nii võidetakse Rocki. Kalev/Cramo pange kõrva taha, teil on teisipäeval mäng.

“Ründasime üksluiselt, veeretasime palli ümber kolmesekundi ala ja liiga palju üritasime kolmeseid loopida, samal ajal kui kolmeste tabavusprotsent on 28. Selle asemel oleks pidanud oma pikkust ära kasutama ja sisse söötma – ei saa niimoodi, kui leppida lihtsates asjades nagu maa-ala kokku ja seda ei täideta,” Kerdest oli tegelikult kahju. Tal polnud peepvainu motivatsioonikõnet parajasti taskus.

“Küsimus pole selles, kas saame kõik Läti klubid alistatud, tulime oma kohustuslikku võitu võtma aga teine kaotus on paraku koha kaotus,” tõdes Rocki treener kurba tõsiasja. “Kui nad läksid üle maa-ala kaitsele, siis meie kahepunktivisete tabavus oli 27%.”

Mis puudutab meeste ettevalmistust, siis tõdes treener, et valmistab satsi alati ette vihaseks võitluseks. Aga valmistumine ja motivatsioon on siiski paljus individuaalne ning näis, et peale seda kui ASK-lt sai skalp võetud, oldi liig enesekindlad. “Ventspils pole nõrk midagi – nad on Baronsit 2 korda võitnud aga Riia ASK on siiski tugevam, sedakorda oli mängu tulemus suhtumise küsimus.”

Eurosarjas on kõik tugevad

Mängupäeval loositi Münchenis korvpalli FIBA EuroChallenge sarja alagrupid. Valitsev Eesti meister Tartu Ülikool/Rock sattus G-alagruppi koos Bologna Virtuse, Samaara CSK-VVS-i ja Oostende Base’iga.

Treener Üllar Kerdel jagus ühepunktilise kaotuse järel Ventspilsile sõnu väga vähe ja pealiskaudselt.

“No Samaaraga mängime igaaastaselt ja nemad on meile teada. Virtus on hoopis teisest klassist,” kõlas kiire hinnang Bologna meeskonnale.

“Oostende Teliondus madistas paar aastat tagasi kõige kangematega ja eks me saame teada, mis nad nüüd uue nime all teevad.”

Treeneri sõnutsi on täiesti selge, et ühtegi kerget mängu ei tule: “Vastased on kõvad igal pool, kaotused kodus võivad tähendada kiiret väljakukkumist ja seda ei tohi me endale lubada,” võib öelda, et õhtut kokkuvõttev hinnang.

Kaarel Kose

Korvpall

Related Blogs